Anu Merila
Ajakirja Marie Claire peatoimetajaKallis Ly,
Usun, et esmakordselt nägin Sind Tallinna Moemaja laval, kus 14 aastasena esinesid kõrvuti oma aja tippmannekeenide Illi Kerge ja Faime Jürjoga ega pabistanud grammigi. Olid imeilus, julge ja meeldejääv. Sulle meeldis esineda, laval olla, . . . olid kui säramiseks loodud.
Et me emad töötasid koos Moemajas, olin Sinu käekäiguga alati kursis. Teadsin, et läksid õppima käsitöö-õpetajaks. Aastaid hiljem kohtusime tööalaselt – tegin Sinust portreeloo Päevalehe nädalalõpulisale Pühapäevaleht. Mäletan, kuidas Sa Mõõkkala restoranis minu vastas istusid – rahulik, väärikas, daamilik. Mitu kuud hiljem kutsusid mind tööle ajakirja Stiil. Olid oma ettepanekut tehes väga kindlameelne, võtsin palju mõtlemisaega, kuid Sina ei andnud alla ja meist said kolleegid.
Olid äärmiselt usaldusväärne, meeldiv ja positiivne kolleeg. Koos pildistamistel olles arenesime ja õppisime teineteist julgustades ja toetades. Sinuga oli alati nii tore ja lihtne – piisas vaid ühest pilgust, et aru saada, mida teine mõtleb.
Kuid jäid Stiili toimetusest meelde ka võrratu võõrustajana. Sinu imekaunis kodumajas toimunud hubased olemised on siiani selgelt meeles. Mõtlesin siis, et tööl oled tore kolleeg, kodus hoolitsev perenaine, mehele kena naine ja lapsele hoolitsev ema. Andsid alati endast parima ja külvasid enda ümber ilu – nii oma oleku kui tegudega.
Ajakirjas Marie Claire oli taas rõõm Sinuga koos töötada, Sinu ilumeelt usaldada. Mäletan Sind ütlemas, et Marie Claire on Sinu unistuste täitumine. Mul on väga kahju, et aeg siin nii lühikeseks jäi, et see kevad möödub Sinuta.
Igatsen Sind.
