Tänulik Ema
Mu lapsel on vitiligo ehk laikpigmenditus. Ta oli umbes 12-aastane, kui tal tekkisid näole ja kätele esimesed suuremad laigud. Tean, et see on ravimatu autoimmuunse geneesiga haigus, aga toona oli seda minul talle väga raske seletada. Miks mul on see haigus ja teistel pole, küsis ta aina. Et ravi sellele haigusele veel pole, on ainus võimalus neid valgeid laike peita. Ühel hetkel jõudsin oma mures sõbrani, kes soovitas rääkida Ly Rannega. „Just tema on see jumestaja, kes oskab anda nõu ja aitab kohe teismelise ikka jõudval lapsel peita parimate vahenditega neid valgeid laike,” ütles ta mulle. Helistasin Lyle. Me polnud kunagi kohtunud, kunagi rääkinud.Ta võttis telefoni ja kuuldes mu murest, rääkis kohe minu kui sõbraga. Veel enam, ta võttis mu poja haiguse justkui südameasjaks. Ta juhatas mu koos lapsega Joe Blasco esindussalongi Tallinnas ning andis kaasa omapoolse soovituse, keda salongis küsida. Me saime salongist tipptasemel kreemid ja nõuanded, kuidas neid laike peita ja ma pidin talle tagasi helistama, kas see nõuanne toimis. Ma ei helistanud tagasi…
Mu laps on nüüd 18 ja elab ja õpib võõrsil, aga ma usun, et esmased teadmised ja eneseusu, kuidas oma haigusega toime tulla ja sellega elada sai ta just Lylt.
